Postituse eemärk on kirjeldada Eesti infoühiskonna
arengukava 2020 praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Nagu kõigi visioonipunktide
korral tavaks saab ka kõigi nende puhul vaielda, kas ja kui palju nad on tegelikult realiseerunud
või mitte, kas nad on täitnud oma ootused või mitte. Oma valikus lähtun ma enda
subjektiivsest arvamusest nende osas, mida püüan objektiivselt tõendada, kuid
tõenäoliselt pole ma võimeline arvestama kõiki visioonipunktiga seotud
tegureid, mistõttu ei pretendeeri postitus absoluutsele tõele.
Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt
Arengukavas toodud erinevatest punktidest leidsin ma, et üks huvitavamaid
punkte, mis minu arvates ei ole realiseerunud on „Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne)
on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad,
tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele.“
E-tervise peamine infosüsteem on Tervise infosüsteem (TIS), mis on
kasutusel aastast 2008 ning järjepidevalt arendatud. TISi eesmärgiks on
raviteenuse efektiivsuse ja kvaliteedi parandamine. Lisaks on haiglatel ja perearstidel kasutusel omad süsteemid, mis küll liidetuvad TIS-ga, kui väga hästi ei ühti. PERH ja TÜ kliinikum kasutavad erinevaid andmebaase, mis oma väljadelt ei ühti TIS-ga ning saadud infot ei saa Tervisearengu instituut ennetustööna kasutada. Sarnaseid mitteühilduvusi süsteemides on veelgi. Hea pildi e-tervise projektist annab riigikontrolli
raport:
E-tervis on
Eesti e-riigi osa, mis puudutab kõiki inimesi ja mida on tihti rahvusvaheliselt
kasutatud edunäitena, kuid selle mõned osad ei toimi tegelikkuses endiselt nii,
nagu peaks. Üldjoontes töötavad digipilt, digiretsept ja patsiendiportaal, kuid
digiregistratuur alles alustab ning e-kiirabi rakendus vajab tõhusaks
toimimiseks parandamist. On näiteid, kus haigla erakorralise meditsiini osakonna
(EMO) arstideni ei jõua kiirabiautost teele pandud info automaatselt. Lisaks
tuleb EMO arstil otsida talle olulist infot kuni 24-leheküljeliselt
kiirabikaardilt. Perearst omakorda saab patsiendi EMOs käigust teada alles
siis, kui patsient seda ise mainib.
Keskne tervise
infosüsteem, mis sisaldab patsientide haiguslugusid, ei vasta kasutajate
vajadustele. Kaks kolmandikku haiglatest peab seda ebamugavaks, ligi pooled
hindavad, et sealsed terviseandmed on puudulikud. Arstide aeg patsiendiga
kohtumisel kulub kohmakast süsteemist andmete otsimisele. Tervise infosüsteemi
kitsaskohad pärsivad patsiendile kvaliteetse teenuse osutamist.
E-tervise
arendamine on killustunud ning nõrgalt juhitud. Riigikontrolli küsitletud
haiglatest enamik näeb killustatust probleemina, mis toob kaasa kulude kasvu ja
ühilduvuse probleemid. Pole selge, kes arendusprotsesse juhib ja kes vastutab,
kui arendused venivad või ei saagi valmis.
Üle ega ümber ei
saa ka Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS2) projekti läbikukkumisest, mille
tõttu on jätkuvalt kasutusel SKAIS 1, mis töötab aastast 2000. Kuna SKAIS 2
projekti läbikukkumist on niivõrd palju ajakirjanduses lahatud, siis täpsemalt
ma enda postituses seda lahkama ei hakka.
Tervise ja
sotsiaalvaldkonna arendused on oma mahult ja suuruselt kõige suuremad ja
keerulisemad arendused Eestis. Suurtele projektidele on saatuslikuks saanud
ebapädev juhtimine nii tellija kui teostaja poolelt, paindumatu skoop ja lepingud
ning pidevalt muutuv seadusandlus. Loodetavasti tuleviks on need projektid
edukamad.
Kõige rohkem
realiseerunud visioonipunkt:
"Inimestel aitab
tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta
IKT- oskuste pidev täiendamine. Seda enam, et kadumas on IKT-oskusi
mittenõudvad töökohad. IKT laialdane kasutuselevõtt on kiirendanud
struktuurseid muutusi tööturul."
Ma arvan, et see punkt
on suuremal või vähemal määral realiseerunud, sest tänapäeva Eestis enamus töökohti eeldavad mingil tasemel arvutikasutuse oskust.
Näiteks CV.ee
lehelt leitud töökuulutused:
LASTEKAITSE
JUHTIVSPETSIALIST - Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
KALMISTUVAHID (2
TÖÖKOHTA, KOORMUS 0,75) - matuseplatside üle arvestuse pidamine ja andmete
esitamine kalmisturegistrisse;
MÜÜGIAUTOMAADI
KAUBAPAIGUTAJA - Oskus kasutada arvutit andmete täitmiseks ja e-mailide
saatmiseks
Lisaks õpivad inimesed ise juurde IT alaseid oskusi. Heaks näiteks on
ka tegelikult ITSPEA aine, kus paljud tudengid on teisel õpperingil IT-d
õppimas, kes varasemalt on õppinud teisi valdkondi. Näiteks mina ise olen hariduselt üldse keemik. Peale selle on IT alane õpe ka prioriteetne riiklikult. MKMi eestvedamisel on käimas mitmeid riiklikke IT
valdkonna arenguprogramme ja ümberõppe programme, kus nii noortele kui vanadele
õpetatakse IT valdkonnas vajalikke oskusi.
Näiteks:
Euroopa
Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud
„Vali IT!“ programm, kus õpetatakse tarkvaraarendajaks.
Huvitava tähelepanekuna tundub mulle, et kõige rohkem realiseerunud punkt on selline, kus riigi tegelik osalus on kõige väiksem. IKT areng on üldine makrotrend maailmas ning riigil on võimalus sellega kaasa minna, kuid vähe võimalusi selle mõjutamiseks. Tulevikus
tõenäoliselt IKT oskusete vajalikkus ühiskonnas suureneb ning struktuursed muutused tööturul jätkuvad.