Nädal 6. autorikaitse

https://www.androidpolice.com/2019/01/02/googles-widevine-l3-drm-used-by-netflix-hulu-and-hbo-has-been-broken/

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus The Case for Copyright Reform II peatükis on toodud mitmeid ettepanekuid, kuidas reformida autoriõigusi. Nende ettepanekud saab kokku võtta kuute punkti, millest mõnele peatuks täpsemalt.

1. Free Non-Commercial Sharing

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi ettepaneku kohaselt peaks peaks autoriõigused käsitlema ainult kommertstoiminguid ja ning eraisikute vaheline jagamine ja kopeerimine peaks olema lubatud. Nende info kohaselt on raamatu kirjutamise ajal igasugune kopeerimine keelatud ning vastuolus autoriõigustega.

Õnneks meil Eestis nii range seadusandlus ei ole ning üldprintsiibis vastab ka nende soovitatule.  Autoriõiguse seaduse § 18 reguleerib teose vaba reprodutseerimist ja tõlkimist isikliku kasutamise eesmärkidel. Selle esimene lõige sätestab:  (1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

Selline lähenemine nii meie seadusandluses kui ka Piraadipartei soovides on minu arvates mõistlikud, sest igasugune ülereguleeritus ei aita kaasa probleemi lahendamisele kaasa ning tavaliselt tekitab ainult kummalisi ebamõistlikke olukordi.

2. 20 Years Of Commercial Monopoly

Piraadipartei leiab, et kui täna on autoriõigusega töö kaitstud autorieluiga + 70 aastat, siis oleks mõistlik hoopis 20 aastast avaldamise ajast. Minu arvates on ka 20 aastat piisavalt pikk ja autorikaitse peaks kestma 5-10 aastat maksimaalselt. Meelelahutusäri on kiirelt muutuv ning 5-10 aastat on piisav ettevõtte jaoks, et oma äriplaan teoks teha või siis mitte.

3. Registration After 5 Years

Piraadipartei leiab, et orbteoste omanikud peaksid saama neid uuendada 5 aasta möödudes. Minu arvates mõte iseenesest on mõistlik, kuid sõltuvalt eelmisest punktist, ei tohiks see kokku olla kauem kui 5-10 aastat, mis on teose monopoli omamise aeg.

4. A Ban on DRM

Piraadipartei leiab, et DRM kasutamine peaks olema keelatud, sest niimoodi kehtestavad suured ettevõtted omaette „regulatsiooni“. Mina selle piiranguga otseselt nõus ei ole, ma võrdleks seda autolukuga. Kuigi seadusandluse kohaselt on autovargus keelatud, siis lisatakse autodele tootja poolt lukud, mis takistavad nende ärandamist. DRM keelamine välistab võimalust oma toodet kaitsta sõltumata sellest, kas selle kaitsmine on üldse vajalik või hea. Ka suurtel ettevõtetel peaks olema võimalus ennast kaitsta. Kui DRM kasutamine muudab toote kasutamine tülikaks ja ebamugavaks, siis hääletavad tarbijad rahakotiga ning väldivad DRM-ga tooteid. Ainukese erandina peaks olema seadusandlusega nõutud, et kui toote (nt mängude) kasutamine põhineb always-on DRM-l, siis on tootja kohustatud ka serverid tagama ning kui ta ei suuda seda teha või mäng muutub vanaks, siis loobutakse DRM-st. Vaata ka punkt 2., et toote kasutamise monopol kaob ära. 

Sarnane punkt on ka ülireguleeritud USAs olemas: As of October 2015, always-online games with single player modes that now have had dead servers for six months and longer are now exempt from DMCA prohibitions on circumventing copyright protection ( "Exemption to Prohibition on Circumvention of Copyright Protection Systems for Access Control Technologies. October 28, 2015. Retrieved December 12, 2015.)