Netflixi ärimudel
Netflix kui maailmasuurimas
voogedastusplatvormis on maksvaid kliente 165 miljonit ning ettevõttes töötab
üle 8 600 inimese. Netflix on asutatud 1997. aastal ning on läbi aja
tegelenud erinevate ettevõtluse viisidega.
Netflix loodi
frustratsioonist, mile põhjustas USA videolaenutusega tegelev Blockbuster
(tänaseks sisuliselt pankrotis). Blockbuster nõudis kõrget lisatasu hilinenud
DVD tagasiviimise eest, mis pani Netflixi loojat mõtlema paremale viisile,
kuidas DVD-si välja laenutada. Netflix alustas DVD-de rentimisega tegeleva ettevõttena,
kas saatis neid posti teel. Valid välja sobiva filmi, tellid selle postiga ning
peale vaatamist saadad postiga tagasi.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1a/Netflixenvelope.jpg |
Kasutajate arvu kasvades muutsid nad oma tasustamise põhimõtet, mis muutus teenuse perioodilise tellimuse (subscription) põhiseks. Klient maksis iga kuu kindlat tasu ning sai endale rentida DVD ja seda vaadata nii kaua kui soovis. Kui soovis uut, pidi vana tagasi saatma. 2010. aastal tutvustati voogedastusplatvormi, mille tõttu enamus inimesi Netflixi teavad. Tänapäeval on juba paljudes TV-des ja seadmetes Netflixi app eelpaigaldatud.
Netflixi ärimudel põhineb
liitumistel, kus klient saab valida standardse või preemium paketi vahel, kus makstakse kuutasu.
Mõningad nimetavad Netflixi ärimudelit ka peidetud SaaSks (software as a
service), kuna otseselt ei müüda
ega rendita tarkvara, vaid läbi tarkvara pakutakse ligipääsu meelelahutussisule. Netflixi impeerium nii masinapark kui kasutajad võtavad üsna suure
osa internetiliklusest enda alla, mõningatel andmetel lausa kolmandiku. Mõju internetile on tohutu, mistõttu
koroonapandeemia ajal pidi Euroopa Komisjon paluma Netflixil vähendada oma
striimimise kvaliteeti, et interneti võrk vastu peaks.
Netflixi arendusmudel
https://miro.medium.com/max/612/1*s-lG4Jt9tSAY0D3j_NgjWg.png |
Selleks, et Netflixi
ärimudel toimiks ning kogu tarkvara ja teenused oleksid kättesaadavad igalpool
maailmas igal kellaajal, peab seal olema ka väga tugev ja kompetentne
arendusmeeskond.
Peale erinevaid katsetusi ja
viise, kuidas oma arendusi paremini teha ning kuidas vähendada arenduse ja
operatsioonide vahelisi lõtkusid ning probleeme jõudis Netlfix lõpuks töötava
mudelini. Netflixi arendus põhineb DevOpsi põhimõtetel. Selle eesmärk oli
lõhkuda silod arenduse ja operatsioonide vahel ning optimeerida õppimist ja tagasisidestamist. Lisaks suurendada jagatud vastutust kogu tarkvara
arendustsüklis. “Operate what you build”
põhimõtte rakendamine meeskonnas aitab igal tiimil võtta vastutust oma
tegemiste eest ning seista hea nende opereerimise eest.
Netflix lõi ka
tsentraliseeritud meeskonnad (Cloud Platform, Performance & Reliability
Engineering, Engineering Tools), kelle eesmärk oli arendada tööriistu ja
infrastruktuuri, mida igal arendusmeeskonnal on vaja. Vastavate tööriistadega
on arendusmeeskonnal lihtsam keskenduda enda tootespetsiifikale ja lahendada
probleeme.
https://miro.medium.com/max/559/1*_nN4aj7uohV4v8bnqJCw3g.png |
Netflixi arendajad oskavad
kaasalüüa kõigis tarkvara elutsüklites. Noortele arendajatele korraldatakse „laagreid“,
kus neid viiakse kurssi kõige vajalikuga. „A full cycle developer thinks and
acts like an SWE, SDET, and SRE.“ Vajadusel lööb arendaja kaasa äriprobleemide
lahendamisel, vajadusel kirjutab teste ja vajadusel automatiseerivad süsteeme.
Et selline meeskond töötaks, eeldab see sobiva kultuuriga inimesi, kes saavad
piisavalt treeningut ning varustatakse sobivate tööriistadega.
Negatiivsed küljed sellisel
arendusmeetodil on, sobivad tööriistad luuakse prioriteetsematele
valdkondadele. Vajalik on laiad teadmised erinevates tehnoloogiatest. Selline
süsteem pole sobiv arendajatele, kes soovivad olla eksperdid kitsamas
valdkonnas, kuna kehtiv süsteem eeldab laiemaid oskusi. Tööriistade ja
automatiseerimise loomine küll aitab, aga ei lahenda kõiki probleeme arendaja
efektiivsuses ning opereerimises. Ning võib esineda juhtumeid kui
tsentraliseeritud tiimide toodangut arendustiimid üldse ei vaja.
Netflixi teekond on kirju ning jõutud on sinna läbi pideva õppimise,
eksperimenteerimise ning kohanemise ning tõenäoliselt jätkub see ka tulevikus.
Lisainfot saab:
No comments:
Post a Comment