Nädal 1. Tooted, mis ei saanud hakkama.

1. Microsoft Zune

Microsoft tuli 2006. aasta lõpus turule oma kaasaskantava muusikamängijaga, mis pidi lööma liidrikohalt Apple iPodi.  Kuna me Zune´st juttu teeme, siis võib ka kohe eeldada, et ega ta kedagi ikka liidrikohalt löönud. Oma suuruselt ja muudelt mõõtudelt sarnanes ta iPodile ning omas ka esialgset Wi-Fit, millega sai teda sünkroniseerida arvutiga ning vahetada faile teiste Zune seadmetega.

Kui Zune turule tuli, siis suutis ta esimese poole aastaga saavutada umbes 10 % kaasaskantavate muusikamängijate turust võrreldes iPodi 65%-ga. Ning see jäigi tema parimaks saavutuseks läbi aegade. Zune´id anti välja küll erinevaid versioone ning toode oli piisavalt kvaliteetne, siiski ükski nendest ei saavutanud piisavat müügiedu.

Peamisteks põhjusteks, miks seade läbi ei löönud, nimetatakse halb ajastus, vähene innovatsioon ning kehv turundus. Õpetlikuks võiks pidada siin peamiselt esimest kahte. Microsoft Zune tuli välja 5 aastat hiljem kui esimene iPod (2001) ning toode oli samasugune kui juba turu vallutanud iPod. Selgelt jäädi hiljaks turule tulemisega ning tulles ei pakutud ka midagi innovatiivset. Innovatiivsust hakkas pakkuma hoopis Apple, kes 2007. aasta suvel tuli välja esimese iPhone´ga, mis oli ka konkureeriv toode nii Zune´le kui ka iPodile. Turg oli juba nihkumas täiesti uue toote suunas kui Microsoft ikka üritas vana asja populaarseks teha. Sellest saab järeldada, et pole mõtet tulla kiirelt arenevale turule tootega, mille sarnane on seal juba aastaid olnud.


2. Netflixi analoogiad

Kuigi see aeg pole veel käes, siis olen ma arvamusel, et järgmised suuremad läbikukkumised tehnoloogia maastikul on Netflixi analoogiad, mida järjest ja järjest rohkem turule tulevad. Viimastel aastatel on turule tulnud Disney +, Amazon Prime Video, Apple TV, Hulu, HBO Max, Now TV ning kavandatakse veel mitmeid. Läbikukkumise põhjusteks saab oletatavasti samad probleemid, mis punktis 1 toodud tootel - tullakse turule liiga hilja samalaadse klooniga ning ei pakuta piisavat innovatsiooni. Lisaks pole realistlik loota, et kõik platvormid endale piisavalt maksvaid kliente saavad, et platvormi jätkusuutlikult elus hoida. Killustumise asemel vajaks valdkond rohkem koostööd, kuna kasutajad liiguvad tagasi vanade viiside juurde. Seda illustreerib sotsiaalmeedias ringi liikuv meem.

3. CueCat

Kolmanda tootena toon välja midagi natukene teistsugust, mis figureeris paljudes „worst product ever“ tabelites. CueCat oli kassi-kujuline toode, millega sai lugeda triipkoode. Seda jagati tasuta interneti kasutajatele 2000. aasta alguses. See võimaldas avada sisse skaneeritud koodi järgi veebilehti, kust saab kasutaja infot vastava toote kohta. Sarnaneb paljuski tänapäeval kasutusel olevale QR-koodi põhimõttele. Seade ise oli ühendatud USB-ga arvuti taha. Erinevad investorid (Radio Shack, Coca-Cola,  jms) investeerisid ettevõttesse 185 miljonit dollarit ning mitu miljonit seadet saadeti kasutajatele.

Kuna seadme kasutamise jaoks pidi ajakirja lugema ja skaneerima arvuti taga, siis oli ta oma kasutajamugavuselt loodud hukule. Sellest tulenevalt on teda pärjatud ka paljude tiitlitega „worst product ever“ nimekirjades. Lisaks käis tootega kaasas ka pahupool, kus ettevõtte salvestas ebavajalikus hulgas kasutaja andmeid. Ettevõtte ähvardas oma kasutajaid ka kohtuga, kui nad modifitseerivad seadet selliselt, et see ei saada kasutaja andmeid ettevõttele. Investorid kaotasid kogu oma 185 miljonit dollarit.